Karujärvest
Saaremaa kõige kaunim järv asub Lääne-Saaremaa kõrgustikul, Kärla alevikust 4,5 km loode pool, meretasemest 32,2 m kõrgemal. Kannab ka Järumetsa, Järvemetsa ja Järvmetsa järve nime. Ta pindala on umbes 330 ha, suurim sügavus kuni 6 m. Kõige sügavam on järve kirdeosa Oinarahust edela pool. Pärast veetaseme alandamist 1932. a. on ta pindala ja sügavus vähenenud.
Karujärve ümbritseb lainja reljeefiga metsane maastik. Mõnisada meetrit põhja pool on väike Mudajärv, kunagine Karujärve osa, kus nüüd on vett veel ainult meetri sügavuselt. Pinnakatteks on ümbruses valdavalt kruus ja liiv. Järve ümbruses idas ja läänes leidub põllumaid, põhjakaldal inimasustust, idakaldale on ehitatud avar kämping. 
Karujärv on liigestatud kaldajoonega ja mitme saarega, mille tõttu on teda nimetatud Saaremaa Pühajärveks. Saari on viis: Suur- ehk Kandlesaar, Oinarahu, Väikesaar, Linderahu ja Kivirahu; kunagine Kuumi ehk Sarapiku saar on muutunud poolsaareks. Järve kaldad on lausad, üksnes põhja pool kõrgemad, kruusased ja liivased, kohati klibused. Ainult lõunakaldal leidub madalaid ja mudaseid lõike. Põhjareljeef on rahutu. Põhja katab enamasti liiv ja kruus, mudast põhja leidub üksnes 2-2,5 meetrist sügavamal, kus mudakihi paksus on 3-4 m. Suursaare ja Oinarahu vahel on rohkesti kivikarisid, mujal leidub kalda ääres rampu. Järve valgala on väike. Sisse voolavad vaid mõned pisikesed ojakesed. Leidub põhjaallikaid. Välja voolab Vesiku (Kemmi) oja, mis 5 km kaugusel kaob Kalja kurisusse.
Karujärve rohelise värvusega vesi oli 1954.-56. a. väga suure läbipaistvusega (4-5,1 m), hästi soojenev ja segunev. Praegu võib oletada mõningast läbipaistvuse langust. Järve talvine gaasireźiim on hea. Koostiselt erineb Karujärve vesi teiste Saaremaa järvede veest ning sarnaneb Mandri-Eesti järvede veega. Taimestik oli 1954. a. väga rohke, taimeliike oli aga ainult 13. Fütoplanktonit on vähe. Toimub nõrk sinivetikate õitsemine.
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977